Üürilepingu ülesütlemine üürniku võlgnevuse korral
Kõige sagedamini tuleb ette üürilepingu ülesütlemist just üürniku võlgnevuse korral.
Kõige sagedamini tuleb ette üürilepingu ülesütlemist just üürniku võlgnevuse korral.
Sageli esineb olukordi, kus omanik müüb korterit, mis on samaaegselt üürile antud.
Üldjuhul on üürnikul õigus majutada üüritavasse eluruumi oma perekonnaliikmeid, kui üürilepinguga ei ole määratud, et seda võib teha üksnes üürileandja nõusolekul.
Seaduse kohaselt vastutab varjatud puuduste eest müüja ja seda reeglina ka siis, kui ta ise ei olnud puudustest teadlik.
Võlaõigusseadus sätestab, et mitterahalise kohustuse rikkumise korral on üürilepinguga lubatud kokku leppida leppetrahvis, kui üürnik rikub mingit poolte kokkulepet.
Päris sageli tuleb ette, et inimene müüb enda korterit, milles ta ise ei ela ja paralleelselt annab seda üürile.
Kellelegi ei ole teadmata, et eluruumi üüritulu on tulumaksuga maksustatav. Maksustamise alla ei lähe üürniku poolt tasutud kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud.
Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Üürilepingut sõlmides võtab üürnik kohustuse tasuda üüri ja teisi asja kasutamisega seotud makse kogu üürilepingu kehtivuse aja jooksul.
Oma olemuselt on mõlemad lepingud tasulised kasutuslepingud. Mis siis nende vahe on?
Enamasti on üürilepingutes kõrvalkulude kandmise kohustus kirjas, kuid miks siis siia alla ei käi remondifond?