Isiklik kasutusõigus
Kuid isiklikku kasutusõigust võib nõuda ka pärimise korral.
Kujutage ette olukorda, kus memm ja taat elavad õnnelikult väikeses Kalamaja 2-toalises korteris. Neil on kolm täiskasvanud last ja nad armastavad neid võrdselt.
Seega ei plaani nad testamenti koostada, kuni ühel päeval taat sureb.
Kuna korter kuulus võrdsetes osades memmele ja taadile, siis lastel on õigus taadi poolele memmega võrdsetes osades.
Lapsed tahavad kätte saada enda osa sellest pärandvarast. Memmel ei ole säästusid, et lastele nende osa välja maksta ja nii tuleks korter maha müüa. Kas aga memmele kuuluvast müügihinna osast jätkuks uue inimväärse eluaseme ostmiseks?
Liiati oli Kalamaja korter olnud memme ja taadi kodu aastakümneid ja elukoha vahetus tekitaks memmele suurt tuska. Mida teha?
Pärimisseadus sätestab, et pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Lisaks on Ringkonnakohus kohtuasjas nr 2-18-8886/64 selgitanud, et seadusesätte eesmärk on kaitsta abikaasat elujärje halvenemise eest.
Õige on see, et abikaasa vajab kaitset elujärje halvenemise eest sõltumata sellest, kas abikaasa on ka pärija või mitte.
Eeldusel, et memme elujärg pärimise tõttu halveneb, saab ta nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist enda kasuks.
Lapsed saavad küll korteri ühisomanikeks aga memmel säilib õigus elada elupäevade lõpuni oma kodus.
Loo moraaliks on see, et mõelge aegsasti sellele, mis saab teie armsast kaasast kui teid ühel hetkel enam ei ole.
Pärimisseadus võimaldab abikaasade vastastikuse testamendi tegemist.
Sellisel juhul pärib üleelanud abikaasa kogu vara ja kui ka tema ühel päeval lahkub siit ilmast, avaneb pärimisõigus teistele pärijatele.