Üürilepingu ülesütlemine üürniku võlgnevuse korral
Kõige sagedamini tuleb ette üürilepingu ülesütlemist just üürniku võlgnevuse korral, kuid paljud ei tea, et seadus näeb ette konkreetsed reeglid lepingu ülesütlemiseks.
Nimelt saab eluruumi üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnikul on probleemid maksedistsipliiniga või kui võlgnevus on kogunenud teatud summani.
Lepingu saab üles öelda, kui üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoonekorrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega. Siin ei ole võlgnevus tähtis vaid tähtaegadest mittekinnipidamine.
Kui aga on juba kogunenud võlgnevus üüri või tagatisraha eest, siis see peab ületama 2 kuu eest maksmisele kuuluva summa või võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud peavad ületama 2 kuu eest maksmisele kuuluvad summad.
Eelduseks on muidugi see, et lepinguga on pandud üürniku kanda nii kõrvalkulud kui ka hoone korrashoiu- ja parenduskulud.
Kuid enne lepingu ülesütlemist tuleb üürnikule anda vähemalt 14-päevane lisatähtaeg oma kohustuse täitmiseks koos hoiatusega, et kui üürnik lisatähtaja jooksul võlgnevust ei kustuta, loetakse leping ülesöelduks.
Lisatähtaega ei ole vaja anda, kui üürnik on võlgnevusele eelnenud aasta jooksul vähemalt 2-l korral täitnud kohustused alles nimetatud täiendava tähtaja jooksul või pärast seda
Üürilepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldama konkreetseid andmeid, mis on seadusega sätestatud. Ülesütlemisavalduse nõuetest kirjutasin eelmisel korral.