Müük ja paralleelne üür?
Päris sageli tuleb ette, et inimene müüb enda korterit, milles ta ise ei ela ja paralleelselt annab seda üürile. See on igati mõistlik tegevus, kuna ka tühjalt seiva korteri puhul tuleb maksta korteriühistule tasu majandamiskulude eest. Kui korter on ostetud pangalaenuga, võivad kaasneda ka laenukohustused. Üürile andes saab kas kõik või vähemalt osa nendest kuludest panna üürniku kanda.
Probleem aga tekib siis, kui korterile on leitud ostja, kes soovib sinna ise sisse kolida. Siis tuleb üürileping lõpetada.
Aga kas seda saab teha põhjusel, et omanik vahetub?
Väga tihti märgitakse tähtajalisse üürilepingusse, et kumbki poolt saab lepingu üles öelda nt kuuajalise etteteatamisega. Kas see on õige? Võlaõigusseadus sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Sellest tulenevalt ei ole üürnikul kohustust eluruum vabastada enne tähtaja lõppemist, kui ta on oma lepingulised kohustused täitnud.
Ja ei ole tähtis, et ta oli sellest lepingu punktist teadlik ning kirjutas ise lepingule alla.
Seadus kaitseb üürnikku kui nõrgemat lepingu poolt. Siiski on uuel korteriomanikul õigus üürileping üles öelda, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
Kuid siin tuleb arvestada, et kui uus omanik ütleb üürilepingu üles enne lepingu tähtaja möödumist, vastutab eelmine omanik lepingu lõppemisega üürnikule tekkinud kahju eest.
Mõistlik lahendus oleks sellisel juhul sõlmida tähtajatu üürileping, kuna tähtajatut üürilepingut saab kumbki pool korraliselt üles öelda kolme kuulise ette teatamisega.