Abikaasade varasuhted
Kui kinnisasi kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, on tegemist ühise omandiga.
Seejuures saab ühine omand olla kas kaasomand või ühisomand.
Mis vahe neil on ja kuidas nad tekivad?
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand ja seda mõttelist osa väljendatakse murruna.
Seega on täpselt teada, kui suur osa ühisest asjast kellelegi kuulub.
Kaasomand tekib siis, kui mitu isikut ostavad ühise asja. Näiteks, kui vabaabielus elavad elukaaslased soetavad endale ühise eluaseme.
Palju kaasomandit tekkis omal ajal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel.
Iga kaasomanik võib talle kuuluvat osa ühises asjas vabalt võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Lihtsalt, kui kaasomandi osa müüakse, on teistel kaasomanikel üldjuhul ostu eesõigus.
Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.
Selline ühine omand tekib üldjuhul seaduslikus abielus olevatel abikaasadel, kes on valinud varasuhteliigiks ühisvara.
Aga ka vara pärimisel, kui pärijaid on rohkem kui üks.
Sellist omandit valdavad ja kasutavad omanikud ühiselt ja siin on asja käsutamine võimalik samuti ainult ühiselt.
Kui näiteks kinnisasjal on viis pärijat, saavad nad seda müüa ainult ühiselt. Jah, üldjuhul kuulub abikaasade ühisvara neile võrdsetes osades aga kui abielu lahutatakse, võivad abikaasad vara jagamisel kalduda võrdsuse printsiibist kõrvale ja jagada vara omavahel ära kokkuleppel.
Sama olukord on pärijatel, kelle puhul on teada, kui suur osa pärandvarast kellelegi kuulub, kuid pärandi jagamisel saavad nad kokku leppida teisiti.