Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord
Kui korteriomaniku elukoht või juriidilise isiku asukoht ei ole korteriomandi asukoht ja ta ei ole ühistule teatanud oma tegelikku elu- või asukohta, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.
Kui aga korteriomanik on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi, tuleb koosoleku teade ja koos nimetatud dokumentidega saata sellel aadressil. Lisaks võib koosoleku teade üles panna ühistu teadetahvlile ja avaldada ühistu intranetis. Kui ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, tuleb koosoleku kutses märkida, et korteriomaniku soovimatuse või võimatuse korral koosolekust osa võtta, peaks ta määrama endale esindaja, kellele anda koosolekul osalemiseks ja hääletamiseks lihtkirjalik esindusõigust tõendav dokument.
Iga korteriomanik peab arvestama, et koosolekul osalemine ei ole mitte tema privileeg vaid otsene kohustus.
Korteriomanikel on õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Kui korteriühistul on 30 või enam liiget, võivad vastava nõude esitada vähemalt 1/5 liikmetest, väiksema liikmete arvu korral aga vähemalt 6 liiget. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Taotlus tuleb esitada juhatusele mitte hiljem kui 3 päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda korteriomanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumisest samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
Kui korteriühistul on audiitor või revisjonikomisjon võivad vähemalt 1/5 korteriomanikest nõuda, et audiitor või revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi. Sellekohane kirjalik nõue tuleb esitada vähemalt 5 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
Riigikohus on selgitanud, et: „Üldkoosoleku otsus on tühine, kui koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult, aga ka see, kui päevkord on puudulik või ebaselge. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.“