Abikaasade varasuhted
Vastavalt perekonnaseadusele on mehel ja naisel juba abiellumisavaldusega võimalik valida tulevikus nende vahel kehtima hakkama varasuhte liigi. Võimalusi, mille vahel valida on kolm:
- varaühisus
- juurdekasvuühisus
- varalahusus
Valik ei ole kohustuslik. Kui abielluda soovijad ei vali varasuhteliiki, jääb nende vahel kehtima varaühisus.
Varaühisuse korral muutub kogu abielu kestel soetatud vara abikaasade ühisvaraks.
See tähendab, et nende soetatud asjadega tehingu tegemiseks on vajalik mõlema abikaasa nõusolek. Seega kinnisasja müügiks, aga ka piiratud asjaõigusega koormamiseks (nt hüpoteek), peavad mõlemad abikaasad ilmuma notarisse või siis volitama teist abikaasat tehingut tegema. Kui põhitehing peab seaduse kohaselt olema notariaalselt tõestatud, peab ka volikiri olema notariaalses vormis.
Kuid mitte kogu abielu kestel soetatud vara ei muutu abikaasade ühisvaraks.
Kui üks abikaasadest saab kinnisasja pärijaks või omandab kinnisasja kinkelepingu alusel, on tegemist tema lahusvaraga.
Lahusvaraga saab see abikaasa, kelle omandis see asi on, teha tehinguid iseseisvalt ehk ilma teise abikaasad nõusolekuta.
Kuid siiski vaid sellisel juhul, kui see kinnisasi ei ole perekonna või teise abikaasa elukoht. Elukoha puhul on ikkagi vajalik teise abikaasa nõusolek.
Kokkuleppel võivad abikaasad iga kell valitud varasuhteliiki muuta. Selleks tuleb sõlmida notariaalne abieluvaraleping, millega valida muu varasuhe.
Need abikaasad, kes abiellusid vana seaduse kehtivuse ajal ehk enne 2010. aastat, saavad abieluvaralepinguga muuta kehtivat varaühisust muuks varasuhte liigiks. Samuti on võimalik abieluvaralepinguga anda mingi konkreetse asja valitsemisõigus ühele abikaasale, muuta lahusvara ühisvaraks ja vastupidi.
Teise varasuhte liigina käsitleme vara juurdekasvu tasaarvestust.
See varasuhte liik sobib tõenäoliselt kõige rohkem tegusatele abikaasadele, kes on ettevõtjad ja teevad palju tehinguid nii kinnisvara kui väärtpaberitega.
Ja seda lihtsal põhjusel – abielu kestel tehingute tegemiseks ei ole reeglina teise abikaasa nõusolek vajalik välja arvatud siis, kui tegemist on teise abikaasa või perekonna eluasemega.
Selle varasuhteliigi korral jaotub vara põhivaraks ja soetisvaraks ning kokku moodustab see koguvara.
Põhivaraks on abikaasale enne abiellumist kuuluv vara ja abielu kestel pärimise või kinke teel saadud vara.
Muu abielu kestel omandatud vara aga nimetatakse soetisvaraks.
Kui abikaasad lahutavad abielu või sõlmivad abieluvaralepingu, millega valivad teistsuguse varasuhte liigi, tuleb kummalegi abikaasale kuuluv soetisvara ära hinnata ja tasaarvestada.
Kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa oma, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale.
Ehk siis selle varasuhteliigi kehtivuse ajal vähem vara soetanud abikaasa saab teisele abikaasale esitada vastava rahalise nõude. Samas võivad abikaasad abieluvaralepinguga leppida kokku ka teistsuguses soetisvara jaotamises.
Juhul aga, kui tahate olla varalistes suhetes täiesti iseseisvad, siis valige varasuhteliigiks vara lahusus.
Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus.
Seega tekib kummalgi abikaasal iseseisvalt käsutatav vara, millega tehingu tegemiseks ei ole vajalik teise abikaasa nõusolek ja seda ka siis, kui tegemist on perekonna või teise abikaasa elukohaga.